Silmades on üleüldiselt tohutult palju liikumist, kuid põnevaim vaatemäng toimub otse iirise taga, kus käib pidev valguse kontrollimine ja kahe eri lihase täiuslik koostöö.
Kas teadsid, kuidas pupill tegelikult kokku ja lahku käib? Pupill ise ei ole lihas, vaid ava iirise keskel, mille suurust reguleerivad kaks antagonistlikku ehk vastandlikult töötavat silelihast:
Ahendajalihas (musculus sphincter pupillae): See on ringikujuline lihas, mis ümbritseb pupilli nagu väike nöör. Kui valgus on ere, tõmbub see lihas kokku, muutes pupilli väiksemaks, et kaitsta silma liigse valguse eest.
Laiendajalihas (musculus dilatator pupillae): See lihas paikneb iirises kiirjalt – nagu päikesekiired või jalgratta kodarad. Pimedas või põnevusehetkel tõmbuvad need “kiired” kokku, tõmmates pupilli ääri väljapoole ja muutes ava suuremaks, et püüda kinni viimnegi valguskiir.
Just see kahe lihase mikroskoopiline tants loobki igast iirisest kordumatu meistriteose.
Oranži tooni näeb sinistes silmades harvem ja seda huvitavam see ka välja näeb 
Teie,
Kati